T-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus

Õppekava nimetus: T-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus.

Õppekava rühm:
T-kategooria mootorsõidukijuhtide õpe.

Õppekava koostamise alus: MKM määrus nr. 57 27.06.2011 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava".

Õppekava kogumaht:
62 tundi kokku. T-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus hõlmab järgmisi õppeaineid ja teemasid:

Teooriaõpe 51 tundi:

  1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 14 tundi.
  2. Masina ehitus 14 tundi.
  3. Masina korrashoid, töökaitse ja ohutustehnika 6 tundi.
  4. Liiklusohutus 8 tundi.
  5. Liikluspsühholoogia 4 tundi.
  6. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad 4 tundi.
  7. Teooria koolieksam 1 tund.

Sõiduõpe 11 tundi:

  1. Masina käsitlemine 4 tundi.
  2. Sõit liikluses 5 tundi.
  3. Sõit erioludes 1 tund.
  4. Sõidueksam 1 tund.

Kursusest osavõtjale esitatavad nõuded:
Koolituskursusele võetakse õppima T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes:
   • alaliselt Eestis;
   • omab tervisetõendit T-kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega;
   • on koolituse alustamisel vähemalt 14,5-aastane T-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõiguse taotlemisel ja vähemalt 17,5-aastane T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel, mille täismass ei ületa 18 000 kg.

Kasutatav õppekeskkond:
   • õppetöö läbiviimiseks vajalike multimeedia vahenditega varustatud õppeklass koos õppevahendite ja õppetarvikutega;
   • traktor;
   • diagnostikaseadmed, tööriistad;
   • õppesõiduväljak.
Koolitusruum ja koolitusvahendid on vastavuses töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetega.

Õpiväljundid:
T-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse lõpetanu:
   • tunneb liikluseeskirju ja oskab käituda liikluses;
   • tunneb traktori ehitust, traktori kasutuse korda ja hoolduse põhimõtteid;
   • oskab juhtida traktorit.

Õppetöö korraldus ja kestus
T-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus koosneb teoorialoengutest ja õppesõitudest vastavalt koolitaja õppeplaanile. Liiklusteooria õppetunni kestus on 2 x 45 minutit kestusega kuni 90 minutit. Ühe õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

Hindamiskriteeriumid
Õppekava on jagatud seitsmeks teemaks. Õpetaja kontrollib teooriaõppes õpilast talle esitatud küsimustiku põhjal ja sõiduõppes teema lõpus õpilasele antud sõiduülesande sooritamise tulemuste põhjal.
Õppekava läbimisel sooritab õpilane liiklusteooria ja sõidueksami. Sõidueksam loetakse sooritatuks juhul, kui õpilane on omandanud õppekavas ette nähtud oskused ja on suuteline sõidukit iseseisvalt ja ohutult juhtima.
Õppijale väljastatakse õppe lõpetamise nõuete täitmisel tunnistus.

Õppeainete temaatiline plaan

1. Teema: Liiklusreeglid ja käitumine liikluses – 14 tundi

Eesmärk: selgitada õpilasele liiklusreegleid, käitumist erinevates liiklus- ja ilmastikuoludes.
Teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid.
1.1. Juhi kohustused:
1) üldkohustused;
2) kohustused jalakäija ohutuse tagamisel;
3) jalakäija ja sõitja kohustused;
4) keskkonnakaitsekohustused;
5) eritalituse sõiduki eriõigused;
6) juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral.
1.2. Liiklusreeglite nõuded, liikluskorraldusvahendite tähendus, teeandmise kohustus ja kiirusepiirangud, teetüüpide iseloomulikud iseärasused ja teetüüpide kohta kehtivad nõuded.
1.3. Tegurid, mis mõjutavad eri tee- ja ilmaoludes sõiduki ohutut piki- ja külgvahet ning peatumisteekonda.
1.4. Sõiduki asukoht liikluses:
1) sõidu alustamine ja manöövrid;
2) sõit ristmikel.
1.5. Ohud, mis on tingitud mitmesuguste masinate juhtimise ja liikumise eripärast, masinate massist, teljekoormusest, mõõtmetest, konstruktsioonist ja kasutusalast, nende juhtide vaateväljade erinevusest ja masinate liikumiskiirusest.
1.6. Möödasõit.
1.7. Peatumine ja parkimine.
1.8. Raudteeülesõidukoha ületamine.
1.9. Tulede kasutamine.
1.10. Õppesõit masinaga.
1.11. Masina pukseerimine.
1.12. Nõuded masina tehnoseisundile ja varustusele.
Selle teema läbimisel peab õpilasel olema ülevaade:
1) liiklusreeglitest;
2) juhi tegevusest enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist;
3) juhi kohustustest ning ametiisikute volitustest ja tegevusest.

2. Teema: Masina ehitus – 14 tundi

Eesmärk: selgitada masina jõuülekande, rooli, pidurisüsteemi, valgustusseadmete, elektriseadmestiku, tööseadmete ja lisaseadmete erinevate osade töötamise põhimõtteid.
Teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid:
2.1. Masina mootor:
1) mootori üldehitus;
2) mootoriplokk;
3) väntmehhanism;
4) gaasijaotusmehhanism;
5) toitesüsteem;
6) jahutussüsteem;
7) õlitussüsteem;
8) käivitussüsteem;
9) elektrisüsteem;
10) mootorite rikked.
2.1.1. Õpitavate alateemade eesmärk on õpilasele selgitada masina mootori erinevate süsteemide töötamise põhimõtteid.
2.1.2. Selle õppeteema läbimisel peab õpilane olema võimeline:
1) kirjeldama sisepõlemismootori töötsüklit;
2) selgitama toitesüsteemi tööd;
3) kirjeldama jahutus- ja õlitussüsteemi tööd;
4) analüüsima elektrisüsteemi tööprintsiipe;
5) selgitama mootori valest ekspluatatsioonist tulenevaid rikkeid.
2.1.3. Vajalikud õppevahendid on selgitavad skeemid, detailide lõiked (soovitavad), õppefilmid jne.
2.2. Masina jõuülekanne, rool, veermik, pidurisüsteem, valgustusseadmed, elektriseadmestik, tööseadmed ja lisaseadmed:
1) masina jõuülekande ja sidurite põhiosade tööprintsiibid;
2) käigukastide ja sildade ehitus;
3) pea- ja lõppülekanne;
4) masina rooli ja veermiku ehitus;
5) masina juhthoobade kasutamine;
6) pidurisüsteem;
7) pneumosüsteem;
8) hüdraulilise rippsüsteemi üldehitus;
9) hüdropump;
10) jaotur;
11) jõusilinder, õlipaak ja armatuur;
12) riputusseade;
13) lisatööseadmed;
14) elektriseadmete skeem;
15) energiasüsteem;
16) käivitussüsteem;
17) kontrollmõõteriistad;
18) valgustus- ja signaalseadmed;
19) elektrisüsteemide rikked ja nende avastamine.
Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline:
1) defineerima jõuülekande ja siduri põhiosade tööprintsiipe;
2) visandama käigukasti ja sildade ehitusprintsiibid;
3) selgitama rooli, veermiku, pneumo- ja pidurisüsteemi ehitust ja tööprintsiipe;
4) kirjeldama juhthoobade kasutamist;
5) selgitama hüdraulilise rippsüsteemi üldehitust ja tööseadmeid;
6) selgitama riputusseadme ja lisatööseadmete ehitust ja tööprintsiipe;
7) kirjeldama valgustusseadmete ja muude elektriseadmete ehitust- ja tööprintsiipe.

3. Teema: Masina korrashoid, töökaitse ja ohutustehnika – 6 tundi

Eesmärk: selgitada masinate korrashoiu põhimõtteid. selgitada õpilasele tööõiguse ja ohutustehnika aluseid.
Teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid:
1) tehnohooldetööd;
2) mootori koostute kontrollimine;
3) jõuülekande, veermiku ja rooli koostute kontrollimine;
4) kütus, määrdeained, jahutusvedelikud, pidurivedelikud, konserveerimismäärdeained;
5) masinate kasutamine külmal ajal;
6) masinate hoiustamine.
Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline:
1) kirjeldama masinate korrashoiu süsteemi;
2) kirjeldama masinate sissetöötamise, diagnoosimise ja tehnohoolduse läbiviimise põhimõtteid ja selle vajadust;
3) kirjeldama kütuse, määrdeainete, pidurivedelike, konserveerimismäärdeainete ja jahutusvedelike omadusi ja nende kasutamist praktikas;
4) kirjeldama masinate hoiustamise vajalikkust ja selle teostamist, masinate ekspluatatsiooni erinevates kliimatingimustes.
Ohutustehnika, tuleohutuse ja töökaitse teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid:
1) töötervishoiu, tööohutuse ja tööõiguse alused;
2) ohutustehnika ja tööohutuse nõuded masinate ja põllutööriistadega töötamisel;
3) ohutustehnika ja tööohutuse nõuded kütte- ja määrdeainete, taimekaitsevahenditega ja elektriseadmetega töötamisel, masina tehnoseisundi kontrollimine;
4) ohutusnõuded diiselmootori käivitamisel;
5) üldised ohutusnõuded masina agregaadiga liikumisel;
6) masina hooldamise ohutusnõuded;
7) veotööde ohutusnõuded;
8) tuleohutusmeetmed.
Selle õppeteema läbimisel peab õpilane olema võimeline:
1) kirjeldama ohutusnõudeid masinate ja põllutööriistadega töötamisel;
2) kirjeldama ohutusnõudeid kütte- ja määrdeainete, taimekaitsevahendite kasutamisel ja elektriseadmetega töötamisel;
3) kirjeldama tuleohutusnõudeid.

4. Teema: Liiklusohutus – 8 tundi

Eesmärk: anda õpilasele teadmised liiklusohutusega seonduvast.
Teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid.
1) põhieeldused juhi ohutule tegevusele liiklusolukordades;
2) liiklejate vaheline suhtlemine;
3) ohuolukorra ettenägemine;
4) olukorra hindamine;
5) juhi ohutu tegevus liiklusolukordades;
6) sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil;
7) ohuolukorra kiirus;
8) liiklusõnnetused ja kahjustused, juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral; 9) ohutegurid pukseerimisel.
Selle õppeteema läbimisel peab õpilane olema võimeline:
1) vältima ohutunnetuse riskile minekut;
2) omama oskust hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist;
3) omama oskust ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda;
4) omama oskust tegutseda liiklusõnnetuse korral.

5. Teema: Liikluspsühholoogia – 4 tundi

Eesmärk: anda õpilasele üldteadmised liikluspsühholoogiast, inimese psühhofüsioloogiliste omaduste, liiklusohutust mõjuvate tegurite ja isikuomaduste kohta.
1) üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem;
2) inimese psühhofüsioloogilised omadused;
3) tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust;
4) erilised isikuomadused (agressiivsus, impulsiivsus, ameti- ja isikupositsiooni rõhutamine, pingeallikad liikluses, pingeseisundi mõiste ja olemus ning mõju liiklusohutusele);
5) juhi valmisolek liikluses osalemiseks;
6) sotsiaalsed tegurid ( sh grupisurve);
7) tegutsemisvõimet vähendavad tegurid (väsimus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju, mobiiltelefoni kasutamine sõidu ajal).
Selle õppeteema läbimisel peab õpilases kujunema:
1) lugupidav hoiak teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes, oskus hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustusvõimet, vastutustunnet);
2) teadmised juhile vajalike võimete kohta;
3) oskus täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.

6. Teema: Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad – 4 tundi

Eesmärk: selgitada neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku.
Teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid:
1) keskkonnakaitse ülesanded ja kohustused;
2) keskkonnakahjulike jäätmete nõuetekohane likvideerimine;
3) liikluskindlustuse süsteem;
4) haldus-, tsiviil- ja kriminaalvastutuse kohaldamine liiklusega seotud rikkumistes;
5) sõidukite registreerimise kord;
6) nõuded suur- ja/või raskeveose kohta.

7. Teooria eksam – 1 tund

(5) T-kategooria mootorsõiduki juhi teooriaeksam koosneb 35-st küsimusest, eksami sooritamiseks vajalik minimaalne õigete vastuste arv on 30.
(6) Teooriaeksami kestus T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on 35 minutit.

Teooriaeksami küsimuste arv ja temaatika

1. Liiklusreeglid 10.
2. Masina tundmine ja nõuded tehnoseisundile 5.
3. Liiklusohutus 8 tundi.
4. Liikluspsühholoogia 4.
5. Muud valdkonnad 8.
Kokku: 35.

Eksamineeritav peab vastama iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on kaks kuni kolm. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.
Teooriaeksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.
Eksamitulemusi hindab õpetaja. Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamitulemuste hindamise korra I-GENT koolitus juhataja kooskõlas käesolevas paragrahvis toodud nõuetega.
Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksami lõppemist.
Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt teooriaeksamit, siis korduseksamit võib ta sooritada liiklusregistri büroos mitte varem kui ülejärgmisel päeval arvates teooriaeksami mittesooritamisest.

8. Teema: Juhi õppesõit – 11 tundi

Eesmärk: anda õpilasele praktilisi oskusi ja kogemusi masinate käivitamiseks ja nendega sõitmiseks.
Teema hõlmab alljärgnevaid alateemasid:
8.1. Masina käsitsemine:
1) ohutustehnika masinate käivitamisel ja sõitmisel, erinevate masinamarkide juhtimishoobade tutvustamine ja mootori käivitamine;
2) põhilised juhtimisvõtted;
3) masinaga manööverdamine erinevate käikude kasutamisel;
4) sõit haagise või agregaadi juurde, haakimine ning sõit haakeseadmetega.
8.2. Sõit liikluses:
1) sõit liiklusvoos;
2) ristmike ületamine;
3) sõit ühesuunalisel teel;
4) peatumine ja parkimine;
5) möödasõit ja tagasipööre;
6) vähekaitstud liiklejad.
8.3. Sõit erioludes:
1) sõit udus, vihmas ja lumesajus;
2) sõit pimedaajal;
3) sõit libedal teel.
Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline:
1) kirjeldama ohutustehnika nõudeid masinate käivitamisel ja sõitmisel, tundma juhtimishoobasid ja käivitama masinaid;
2) juhtima masinaid ohutult;
3) masinaga manööverdama;
4) haakima haagiseid või agregaate ja nendega sõit.

Sõidueksam – 1 tund

Vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõiguse ja juhiloa saamiseks, tuleb sooritada sõidueksam.
Sõidueksamil loetakse eksamineeritavat juhiks. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või juhendajat.

Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine

1.T-kategooria mootorsõidukijuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded ja hindamise üldnõuded

1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda masinat või masinrongi ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused kirjeldatud viisil.

1.2. Sõiduülesanne koosneb kahest alljärgnevast harjutustest, kusjuures harjutus „Masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit“ on kohustuslik.
1.2.1. Esimene harjutus:
1.2.1.1. edaspidi slaalomi sõitmine;
1.2.1.2. tagurpidi slaalomi sõitmine;
1.2.1.3. masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit;
1.2.1.4. masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit;
1.2.1.5. tagurdamine otsesuunas.
1.2.2. Teise harjutuse valib eksamineerija ülaltoodud harjutuste hulgast.

1.3. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ei käitu ohutult, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.

1.4. Harjutuste kujundid peavad olema tähistatud piirdetähistega (tähiskoonustega). Joonistel on toodud tähiskoonuste paiknemine.

1.5. Sõidueksamite vastuvõtmisel kontrollitakse täiendavalt eksamineeritava oskusi täita ohutusnõudeid masina käivitamisel, sõidul, tagurdamisel, pöördel, sõidu lõpetamisel ja masina seiskamisel. Ohutusnõuetest mittekinnipidamisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

1.6. Sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi masinrongi koostamisel ja lahutamisel. Harjutuse sooritamisel peab veduki parkima haagise kõrvale. Juht peab täitma kõiki ohutusnõudeid.

2. Traktori- ja liikurmasinajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, nende selgitus ja hindamine.

2.1. Edaspidi slaalomi sõitmine

Joonis 1

Joonis 1

2.1.1. Harjutuse sisu:
Läbida rada slaalomisõiduga edaspidi, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord teiselt poolt.

2.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.1.2.1. koonuse vahele jätmine;
2.1.2.2. lisamanöövri kasutamine;
2.1.2.3. juht ei välju masinast ohutult.

2.2. Tagurpidi slaalomi sõitmine

Joonis 2

Joonis 2

2.2.1. Hindamisel arvestatavad vead:
Läbida rada slaalomisõiduga tagurpidi, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt, kord teiselt poolt.

2.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.2.2.1. koonuse vahele jätmine;
2.2.2.2. lisamanöövri kasutamine;
2.2.2.3. juht ei välju masinast ohutult.

2.3. Masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit

Joonis 3

Joonis 3

Joonis 4

Joonis 4

2.3.1. Harjutuse sisu:
Masin tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib masina peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Rehvi kontaktpinnaga joont ületada ei tohi ning masin peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on asendis number 4.

2.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.3.2.1. sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest;
2.3.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
2.3.2.3. juht ei välju masinast ohutult;
2.4.2.4. harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.

2.4. Masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit

Joonis 5

Joonis 5

Joonis 6

Joonis 6

2.4.1. Harjutuse sisu:
Masinrong tuleb tagurdada boksi (paremalt või vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Ohutuse kaalutlustel võib masinrongi peatada ning käia kontrollimas manöövri ohutust. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija. Rehvi kontaktpinnaga joont ületada ei tohi ning masinrong peab enne väljasõitu olema täielikult boksis. Harjutuse lõpp on asendis number 4.

2.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.4.2.1. sõidab vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest;
2.4.2.2. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
2.4.2.3. juht ei välju masinast ohutult;
2.4.2.4. harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.

2.5. Tagurdamine otsesuunas

Joonis 7

Joonis 7

Joonis 8

Joonis 8

2.5.1. Harjutuse sisu:
Tagurdada masina või masinrongiga sirgjooneliselt 20-30 m ja peatuda nii, et masina või masinrongi pikitelg on tee äärega paralleelne.

2.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
2.5.2.2. peatumine tee äärega mitteparalleelselt;
2.5.2.3. mittesujuv (hüplik) sõitmine;
2.5.2.4. juht ei välju masinast ohutult;
2.5.2.5. sõidab vastu tähiskoonust, või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest.

3. Traktori- ja liikurmasinajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud

Tabel 1. Tähiste mõõdud

Mõõtme tähis Masin ja masinrong
A* Masina laius + 1 m
B Masina või masinrongi pikkus + 1 m
C Masina või masinrongi pikkus + 2 m

3.1. Harjutuste tähistamisel kasutatakse tähiskoonuseid kõrgusega vähemalt 300 mm ja kaaluga vähemalt 500 g.

4. Masina ohutuse kontroll
Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi masina ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Enne sõidueksami algust peab eksamineeritav näitama, et ta suudab valmistuda iseseisvalt ohutuks sõiduks. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, velgede ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning juhiistme vastavust nõuetele. Eksamineerija küsib kaks ohutuskontrolli puudutavat küsimust, mille tulemusena eksamineeritav kontrollib küsitud elementi.

Kontaktid

  • Tel:
    +372 337 0731
  • E-post:
    See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Social